Rootsi päevaleht Dagens Nyheter kirjutab, kuidas Nordea pangast Venemaal headel aegadel soodsama intressiga valuutalaenu võtnud kliendid nüüd protestivad, kui rubla langus on laenusummat tuntavalt kasvatanud.
- Meeleavaldajad Nordea kontoris Moskvas jaanuari lõpul, kui rubla kurss oli veel nõrgem kui tänasel päeval. Foto: EPA
Valuutalaenudega on hädas oma 10 000 venemaalast. Venemaa keskpank on soovitanud riigis tegutsevatel pankadel valuutalaenud rublalaenudeks ümber arvestada kursiga 39,38 rubla dollari eest, kuid seni pole ükski pank lehe andmeil seda teinud.
Venemaa pangad on küll pakkumas võimalusi valuutalaenude restruktureerimiseks – näiteks pakub VTB, et pank saab eluaseme omanikuks, kuid laenu võtja saab uue rublalaenu ja võimaluse korteris edasi elada, makstes üüri. Absolut Bank on valmis konverteerima vähemalt kolme alaealise lapsega perede valuutalaenu rubladeks kursiga 57 rubla dollarist. Nordea pank aga järgib seni kurssi, kus nõutakse kogu laenusumma tagastamist kehtiva vahetuskursi järgi.
Nordeal on lehe andmeil Venemaal umbes 700 klienti, kes on valuutas laenu võtnud. Kliendid on omavahel organiseerunud ja hakanud korraldama meeleavaldusi, et survestada panka valuutalaene rublalaenudeks muutma. Nordea kontorite ja Rootsi saatkonna ees korraldatakse regulaarselt meeleavaldusi. Pank on olnud sunnitud kontorites turvameetmeid tõhustama.
Leht kirjutab naisest, kes võttis 2008. aastal 120 000 dollarit laenu, mis toona oli rublades
ca 2,8 miljonit. Naine on tagasi maksnud juba 3,5 miljonit rubla, kuid pank nõuab veel 6,8 miljoni rubla tagasi maksmist. Naine ütleb, et kui pank tema elamise laenu katteks ära võtab, siis jääb ta ikka veel 4 miljoni rublaga pangale võlgu.
Nordea on pakkunud klientidele võimalust laenu restruktureerida, pakkudes maksepuhkust ja laenu tähtaja pikendamist, kuid mitte laenu ümber arvestamist rubladesse tegelikust vahetuskursist erineva kursiga.
Täna oli rubla kurss agentuuri Bloomberg andmeil 68,5 rubla USA dollarist.
Seotud lood
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.
Enimloetud
4
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Hetkel kuum
„Konkurentidele ei meeldi, et tulime turule“
Tagasi Äripäeva esilehele